Oli kord ks saar, kus elasid kik tunded. Armastus, kurbus, tarkus, lbusus ja veel paljud, paljud teised. hel peval eldi neile, et saar hakkab uppuma. Kik sitsid oma paatidega ra. Armastusel polnud paati. Ta ji saarele, kuni see oli peaaegu vee all. Alles siis hakkas ta abi ksima. Esiteks sitis mda Rikkus. Armastus tles Vta mind palun oma paati. Rikkus vastas vaid Mu paadis on palju raha ja kalliskive, sina siia ei mahu ja sitis edasi. Saarest oli vaid vike osa vee peal, kui Puhtus mda sitis. Armastus palus, et see teda oma paati vtaks. Ei, vastas Puhtus Sa oled mrg ja must, vid mu laeva ra mrida. Kurbus oli Armastusele lhedal Palun, palun vta mind oma paati, tles Armastus. Ei Armastus, ma olen ise nii kurb, et mul pole aega sinu jaoks. Armastus oli juba uppumas, kui thi paat temast mda sitis ja hl tles Tule minu paati. Thi paat viis Armastuse maale. Seal kohtas ta Tarkust. Kes see oli, kes mind pstis? ksis ta. See oli Aeg. vast ... |